Lüllemäel peeti Karula folklooripäevi

Laupäeval rõkkas Karula valla kultuuri- ja huvialakeskus folkloorist.  Kohaletulnud said osa Eesti Rahvapärimuse Kooli õpitoast, kus tutvustati kevadpühade pärimust.

Õpituba polnud mõeldud sugugi vaid loengute kuulamiseks- huvilised said osa rahvamängudest, -tantsudest, lauludest ning lustakatest võistlustest.  Päeva viis läbi pärimuste korjaja ja õpetaja Terje Puistaja.  Temaatilised rahvamängud ja võistlused meelitasid rahvast lustima. Ja nii saadi lisaks meelelahutusele ka palju uusi teadmisi sellest, kuidas vanasti kevadpühasid peeti, mida söödi ja mida kevadpühadel kindlasti tegema pidi.

Muna on iidvana sigivuse, sünni, elu ja õnne sümbol ning muna värvimine toob inimesele edenemist, millega tähistatakse ka looduse tärkamist ning taassündi,“ rääkis Terje Puistaja  lihavõtete aegsest munade tähendusest.

Hulgaliselt viidi läbi mänge nii värvitud munadega kui ka tühjakspuhutud munadega. Iga mängu juurde käis vastav loits või laul: kelle muna kõige kaugemale veereb, saab teiste munad endale. „Veeretamisel lausutakse: veere, veere munakene , kas saad kokku kenakene!“

Kogu folkloorne päev oli ülesehitatud improvisatsioonile, kollektiivide etteasted (Hargla rahvamaja naisrahvatantsurühm “ Kullerkupud“, Lüllemäe eakate lauluansambel, segaansambel Lüllemäe Lüürikud, Lüllemäe naisrahvatantsurühm ja Lüllemäe lasteaialapsed koos koolinoortega) vaheldusid Terje Puistaja mängudega.

Rahvalikku meeleolu aitasid õigel lainel hoida kohalik noor lõõtspillimängija Uku Freiberg  ning „Rahvalõõtsa“ publiku lemmikuks valitud  Henrik Hinrikus Moostest.

Pühapäeval alustati kirikus jumalateenistusega, millele järgnes  vestlusring kultuurikeskuses  kohaliku kirikuõpetaja Enno Tanilasega. Saime teada, et kogu kirikuaasta ring toimub Ülestõusmispühade ümber. Ülestõusnud Jeesus oli elu alus. Muna on Kristuse haua sümbol. Enno Tanilas luges ka Ain Kaalepi võrokeelset luulet. Põhisõnumina jäi kõlama see, et jagada saad seda, mida oled ise kogenud ning  Piibel on erakorraliste asjade kirjeldus.

Karula folklooripäevad korraldati  eelkõige seetõttu, et taaselustada vanu traditsioone ning anda pärimust edasi nooremale põlvkonnale. Plaanis on korraldada veel vastlakombestiku päev ja mardi- ning kadripäeva kombestikku tutvustavaid sündmusi.

Folklooripäevi rahastas Rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ning Karula Vallavalitsus

Valgamaalane (16.04.17)