Konverents – Eesti Rahvaülikoolide Liit (rahvaulikoolideliit.ee)
10. septembril 2021 toimus Nooruse Majas, Pärnu Rahvaülikoolis esimene Eesti Rahvaülikoolide Liidu (ERL) konverents “Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal – like‘e on piisavalt, aga kuidas edasi?”.
Konverentsi eesmärk oli teadvustada Eesti elanikele ja hariduselu kujundajatele, milline on rahvaülikoolide ja vabaharidusliku koolituse koht elukestvas õppes.
Päeva avaettekande tegi Krista Aru Eesti rahvahariduse ajaloost, esimeste hariduslike seltside sünnist ning kujunemisest eelmisel sajandil. Tema ettekandest tuli välja, et rahvaülikoolid on algusest peale olnud eestluse ja Eesti ühiskonna, kultuuri nurgakivid, ning kuulunud meie hariduskehandisse.
Vabahariduse tähtsusest ja väljakutsetest tänases Eestis rääkis ERLi juhatuse liige Maire Breede. Igal inimesel peab olema võimalus arendada oskusi, mis aitavad tal elus paremini toime tulla. Selliste oskuste arendamine ei ole vaid erahuvi vaid meie kõigi panus ühiskonna arengusse. Võimalus osaleda sellistel koolitustel peaks olema kättesaadav kõigile. Rahvaülikoolide üheks suuremaks väljakutseks on see, et ilma riigi ja KOV-ide toetuseta on koolituste hinda väga raske kõigile taskukohase ja kättesaadavana hoida.
Konverentsi väliskülaline Johanni Larjanko tegi veebi vahendusel ülevaate vabaharidusest Soomes. Larjanko tõi välja, et ajalooliselt on Soome riiki kujundanud rahvaülikoolid ja mitteformaalne täiskasvanuharidus. Võib öelda, et tänu sellele õnnestus kunagises vaesunud ja vähearenenud Soome riigis parandada märkimisväärselt elutingimusi ja elatustaset. Nüüd on rahvaülikoolide suurimaks väljakutseks leida oma koht ja roll tänases ühiskonnas – tuleb jääda oma põhimõtetele truuks, säilitada põhiväärtused, kuid käia ka ajaga kaasas ning kohaneda uute vajadustega.
Huvitavaks kujunes ministrite vestlusring, kus arutati, kas elukestev õppimine on inimeste eralõbu või on riigilgi täiskasvanuhariduse edendamises oma roll täita.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kultuuriminister Anneli Ott ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo olid ühel meelel, et vabahariduse potentsiaal on luua sidusamat ühiskonda. Rõõmu võib tunda fakti üle, et Eesti on täiskasvanute õppimise protsendiga Euroopas kuuendal kohal. Väljakutseks võib aga pidada seda, et just neid inimesi, kellel õppimist ja enesetäiendamist oleks kõige rohkem vaja, on raske koolitustele meelitada. Vabaharidus võib ministrite arvates olla hea võimalus tuua taas õppimise juurde näiteks NEET-noori, mehi ja vene emakeelega inimesi või toetada inimesi erinevate tööturul vajaminevate oskuste ning kodanikuhariduse omandamisel.
„Kuhu me peaksime oma teraviku suunama, tõenäoliselt noortele, et seda (õppimise) harjumust kasvatada. Kui me need tänased noored õpetame õppima, protsessi ja õppimist nautima, siis meil on ehk tulevikus rohkem neid, kes elukestvalt õpivad ja terviklikkus saab olema parem.“ – Signe Riisalo
Liina Kersna sõnutsi on vabaharidus seotud laiemas mõttes inimese õnnelikuks olemisega: see julgustab oma mõtteid välja ütlema ning annab tunde, et oled kaaslaste poolt mõistetud ja aktsepteeritud. Soomes on hea tava, et rahvaülikoole rahastavad kolm osapoolt – riik, KOV ja inimene ise. Minister Kersna arvates võiks see üldise põhimõttena ka Eestis nii olla.
„Minu jaoks on hästi sümpaatne see, et on erinevad osapooled. Ka see, et on õppija panustamine, sest kui õppija ise panustab, siis ta suhtub ka õppimisse distsiplineeritumalt. … Üldise põhimõttena ma arvan, et see võiks olla kolme osapoole panus, aga kindlasti jäävad ka erandid.“ – Liina Kersna
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tõi oma ettekandes esile, et hariduse roll on ajas muutuv: faktiteadmistest enam ei piisa ning haritud inimestelt oodatakse pigem võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt, kohaneda erinevate olukordadega ning omandada uusi teadmisi-oskusi läbi kogu elu. Veel jäi tema jutus kõlama, et vabaharidusest saadavat kasu on raske mõõta, kuid see on hästi tajutav – see on uue mõistmine ja õnnetunne saadud teadmistest.
„See on rahvaülikoolide missiooni üks tuumikuid. Mitte meelelahutus, vaid lakkamatu hool selle eest, et käibetõed ja rumalus ei pulbitseks. Maailmast neid kaotada ei ole võimalik ega tohigi, aga riik ja rahvas ei tohi nende järgi joonduda.“ – Tarmo Soomere
Paneeldiskussioonis „Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal“ jäid kõlama mõtted, et õppivad inimesed kohanevad paremini muudatustega, mis tänases tööelus on vältimatud. Just vabaharidus aitab omandada vajalikke üldpädevusi nagu suhtlemis- ja koostööoskused, enesejuhtimine, vastutustunne jne. Lisaks aitab vabahariduslikel koolitustel osalemine vähendada inimeste üksildustunnet ning võib tekitada isu jätkuva enesetäiendamise järele – tänapäeval on tööelu pikk, ametid ja kutsumused muutuvad, kuid uued õpitud oskused ja teadmised annavad vabaduse soovi korral uus karjäär valida ning elus edasi liikuda.
Ühe murena tõid panelistid välja, et hoolimata kasvanud osalusest täiskasvanuhariduses, ei teadvusta täiskasvanud piisavalt edasiõppimise ja elukestva õppimise vajadust ja enda vastutust selles. Seetõttu on oluline, et inimestel oleks võimalus ise vabalt valida, kuhu õppimise kirg neid viib. Vabaharidus – s.o hingekutsungile vastamine.
Rahvaülikoolidel on küll keeruline kõrgkoolide ja kutsekoolidega konkureerida, kuid eeliseks on paindlikkus võrreldes riikliku süsteemiga, samuti laiapõhjalisus ja väga mitmekesine koolituste valik.
Konverentsil osales ligi 80 Eesti hariduseluga seotud isikut, veebi vahendusel jälgis sündmust 170 huvilist. Eesti Rahvaülikoolide Liit usub, et konverentsiga õnnestus vabahariduse rollile ja rahvaülikoolide tegevusele enam tähelepanu juhtida. Liit tänab kõiki konverentsil esinejaid ja külalisi!
Konverentsi on võimalik täispikkuses järele vaadata siin.
Lüllemäe Rahvaõpistu viis kohaliku omaalgatuse programmi toel ellu projekti “Kogukondlikud ühistegevused Lüllemäel”.
Liblikaprossi valmistamine pühapäeval, 29.augustil kell 13.00. Osaluspanus 7.- Vajalik eelregistreerimine 25.augustiks opistu@gmail.com.
Lüllemäe Rahvaõpistu sai toetust KOP 2020 meede 2 Elukeskkonna ja kogukonna teenuste arendamine projektile Turvaliste vaba aja veetmise võimaluste loomine Lüllemäel, mille raames tehti korda külakiik. Tööd teostas FIE Jaanus Põldsepp.
