ÕPITUND

Õpime koos

Tule osale üle-eestilisel täiskasvanuhariduse sündmusel “Õpitund 2022” !

Kohtume 12.oktoobril kell 16.00 Lüllemäe raamatukogus ja õpime üheskoos kuidas valmistada  tsemendist lillepotti. Võta kaasa vett hästiimav kangas (vana voodilina, froteerätik).

Vajalik eelregamine 10.oktoobrini: opistu@gmail.com

Osalesime konverentsil

Konverents – Eesti Rahvaülikoolide Liit (rahvaulikoolideliit.ee)

10. septembril 2021 toimus Nooruse Majas, Pärnu Rahvaülikoolis esimene Eesti Rahvaülikoolide Liidu (ERL) konverents “Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal – like‘e on piisavalt, aga kuidas edasi?”.

Konverentsi eesmärk oli teadvustada Eesti elanikele ja hariduselu kujundajatele, milline on rahvaülikoolide ja vabaharidusliku koolituse koht elukestvas õppes.

Päeva avaettekande tegi Krista Aru Eesti rahvahariduse ajaloost, esimeste hariduslike seltside sünnist ning kujunemisest eelmisel sajandil. Tema ettekandest tuli välja, et rahvaülikoolid on algusest peale olnud eestluse ja Eesti ühiskonna, kultuuri nurgakivid, ning kuulunud meie hariduskehandisse.

Vabahariduse tähtsusest ja väljakutsetest tänases Eestis rääkis ERLi juhatuse liige Maire Breede. Igal inimesel peab olema võimalus arendada oskusi, mis aitavad tal elus paremini toime tulla. Selliste oskuste arendamine ei ole vaid erahuvi vaid meie kõigi panus ühiskonna arengusse. Võimalus osaleda sellistel koolitustel peaks olema kättesaadav kõigile. Rahvaülikoolide üheks suuremaks väljakutseks on see, et ilma riigi ja KOV-ide toetuseta on koolituste hinda väga raske kõigile taskukohase ja kättesaadavana hoida.

Konverentsi väliskülaline Johanni Larjanko tegi veebi vahendusel ülevaate vabaharidusest Soomes. Larjanko tõi välja, et ajalooliselt on Soome riiki kujundanud rahvaülikoolid ja mitteformaalne täiskasvanuharidus. Võib öelda, et tänu sellele õnnestus kunagises vaesunud ja vähearenenud Soome riigis parandada märkimisväärselt elutingimusi ja elatustaset. Nüüd on rahvaülikoolide suurimaks väljakutseks leida oma koht ja roll tänases ühiskonnas – tuleb jääda oma põhimõtetele truuks, säilitada põhiväärtused, kuid käia ka ajaga kaasas ning kohaneda uute vajadustega.

Huvitavaks kujunes ministrite vestlusring, kus arutati, kas elukestev õppimine on inimeste eralõbu või on riigilgi täiskasvanuhariduse edendamises oma roll täita.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kultuuriminister Anneli Ott ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo olid ühel meelel, et vabahariduse potentsiaal on luua sidusamat ühiskonda. Rõõmu võib tunda fakti üle, et Eesti on täiskasvanute õppimise protsendiga Euroopas kuuendal kohal. Väljakutseks võib aga pidada seda, et just neid inimesi, kellel õppimist ja enesetäiendamist oleks kõige rohkem vaja, on raske koolitustele meelitada. Vabaharidus võib ministrite arvates olla hea võimalus tuua taas õppimise juurde näiteks NEET-noori, mehi ja vene emakeelega inimesi või toetada inimesi erinevate tööturul vajaminevate oskuste ning kodanikuhariduse omandamisel.

„Kuhu me peaksime oma teraviku suunama, tõenäoliselt noortele, et seda (õppimise) harjumust kasvatada. Kui me need tänased noored õpetame õppima, protsessi ja õppimist nautima, siis meil on ehk tulevikus rohkem neid, kes elukestvalt õpivad ja terviklikkus saab olema parem.“  – Signe Riisalo

Liina Kersna sõnutsi on vabaharidus seotud laiemas mõttes inimese õnnelikuks olemisega: see julgustab oma mõtteid välja ütlema ning annab tunde, et oled kaaslaste poolt mõistetud ja aktsepteeritud. Soomes on hea tava, et rahvaülikoole rahastavad kolm osapoolt – riik, KOV ja inimene ise. Minister Kersna arvates võiks see üldise põhimõttena ka Eestis nii olla.

„Minu jaoks on hästi sümpaatne see, et on erinevad osapooled. Ka see, et on õppija panustamine, sest kui õppija ise panustab, siis ta suhtub ka õppimisse distsiplineeritumalt. … Üldise põhimõttena ma arvan, et see võiks olla kolme osapoole panus, aga kindlasti jäävad ka erandid.“ – Liina Kersna

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tõi oma ettekandes esile, et hariduse roll on ajas muutuv: faktiteadmistest enam ei piisa ning haritud inimestelt oodatakse pigem võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt, kohaneda erinevate olukordadega ning omandada uusi teadmisi-oskusi läbi kogu elu. Veel jäi tema jutus kõlama, et vabaharidusest saadavat kasu on raske mõõta, kuid see on hästi tajutav – see on uue mõistmine ja õnnetunne saadud teadmistest.

„See on rahvaülikoolide missiooni üks tuumikuid. Mitte meelelahutus, vaid lakkamatu hool selle eest, et käibetõed ja rumalus ei pulbitseks. Maailmast neid kaotada ei ole võimalik ega tohigi, aga riik ja rahvas ei tohi nende järgi joonduda.“ – Tarmo Soomere

Paneeldiskussioonis „Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal“ jäid kõlama mõtted, et õppivad inimesed kohanevad paremini muudatustega, mis tänases tööelus on vältimatud. Just vabaharidus aitab omandada vajalikke üldpädevusi nagu suhtlemis- ja koostööoskused, enesejuhtimine, vastutustunne jne. Lisaks aitab vabahariduslikel koolitustel osalemine vähendada inimeste üksildustunnet ning võib tekitada isu jätkuva enesetäiendamise järele –  tänapäeval on tööelu pikk, ametid ja kutsumused muutuvad, kuid uued õpitud oskused ja teadmised annavad vabaduse soovi korral uus karjäär valida ning elus edasi liikuda.

Ühe murena tõid panelistid välja, et hoolimata kasvanud osalusest täiskasvanuhariduses, ei teadvusta täiskasvanud piisavalt edasiõppimise ja elukestva õppimise vajadust ja enda vastutust selles. Seetõttu on oluline, et inimestel oleks võimalus ise vabalt valida, kuhu õppimise kirg neid viib. Vabaharidus – s.o hingekutsungile vastamine.

Rahvaülikoolidel on küll keeruline kõrgkoolide ja kutsekoolidega konkureerida, kuid eeliseks on paindlikkus võrreldes riikliku süsteemiga, samuti laiapõhjalisus ja väga mitmekesine koolituste valik.

Konverentsil osales ligi 80 Eesti hariduseluga seotud isikut, veebi vahendusel jälgis sündmust 170 huvilist. Eesti Rahvaülikoolide Liit usub, et konverentsiga õnnestus vabahariduse rollile ja rahvaülikoolide tegevusele enam tähelepanu juhtida. Liit tänab kõiki konverentsil esinejaid ja külalisi!

Konverentsi on võimalik täispikkuses järele vaadata siin.

   Lüllemäe Rahvaõpistu viis kohaliku omaalgatuse programmi toel ellu projekti “Kogukondlikud ühistegevused Lüllemäel”.

Täname toetuse eest! Ühistegevuses osalemine parandab koostööd ja annab tõuke järgmisteks ühisteks ettevõtmisteks.

Uute kohtumisteni!

KOOLITUS LAPSEVANEMALE

MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liiduga
viib ellu Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatud projekti
Laste ja noorte vaimse tervise ning õppimise toetamine, kriisijärgsel ajal,
lastevanemate teadlikkuse ja kompetentside tõstmise kaudu“.

Jrk nr Koolituse nimetus Aeg ja maht Koht ja koolitaja
1. Lapse  õpimotivatsiooni toetamine 1.detsember  kell 17.00,

4 ak tundi (jääb ära)

Kuldre kool,

Ülvi Kann

2. Suhted perekonnas ja nende mõju lapse vaimsele tervisele 8.november kell 17.00

4 ak tundi

Lüllemäe Põhikool,

Maiken Jaanisk

3. Suhted perekonnas ja nende mõju lapse tervisele 9.november kell 17.00

4 ak tundi

Valga Põhikool,

Maiken Jaanisk

4.

 

 

5.

Nooruki õpimotivatsiooni toetamine

 

 

Toimetulek nutisõltuvusega

23.november kell 17.00

 

 

7.detsember ja 14.detsember kell 17.30

Lüllemäe Põhikool,

Terje Paes

 

veebis,

Kätlin Konstabel

Projekti raames toimuvad veebikoolitused (info oktoobris):

 Nooruki õpimotivatsiooni toetamine

 Nooruki toetamine meeleolulanguse ja ärevuse korral

 Depressioon noorukil/lapsel

 Nutiseadmete kasutamise mõju ja mõistlike piiride seadmine.

Sihtgrupp: keerulistes oludes pered (paljulapselised, üksikvanemad, majanduslikes raskustes olevad pered), kohtade olemasolul ka teised pered, lasteaia- ja kooliõpetajad.

Koolitused tasuta ja kestavad 4 ak tundi kord. Koolituse läbinutele väljastatakse Lüllemäe Rahvaõpistu tõend.

Lisainfo ja registreerumine: opistu@gmail.com, tel. 53301511

Nooruki õpimotivatsiooni toetamine

Suhted perekonnas ja nende mõju lapse vaimsele tervisele

Toimetulek nutisõltuvusega

 

ARVUTIKOOLITUS

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne1

LÜLLEMÄE RAHVAÕPISTU korraldusel Antsla vallas

A R V U T I K A S U T A M I S E koolitus

EVHL koostööprojekt 0062- “Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine”.

Koolituse eesmärk on anda teadmised ja oskused arvutiga töötamiseks või arvuti kasutamiseks.

Õppeaja kestus kokku 40 akadeemilist tundi (millest 30 ak tundi auditoorset ja 10 ak praktilist tööd) ( koolitus viiakse läbi vastavalt grupi võimalustele kas töö- või puhkepäeval kell 9.30-16.30 ajavahemikul 1-20.märts; koolitus sisaldab kohvipause)

Õpingute alustamise tingimused Kursusele võetakse kõik soovijad, kellel on huvi või vajadus õppida arvuti kasutamist. (täpsustatud sihtrühm: madala haridustasemega oskustöötajad, klienditeenindajad, kelle töö nõuab arvutialaseid oskusi, majanduslikult mitteaktiivsed elanikud)

Õpingute lõpetamise nõuded Kursus loetakse lõpetatuks kui õppekava läbitakse täies mahus.

* Kursuse lõpetanutele väljastatakse õppeasutuse tunnistus.

Õppekava eduka läbimise korral oskab kursuslane:

* kasutada Windows keskkonda, programme Paint, WordPad, MS Word (tekstitöötlus), MC Excel (tabelarvutus);

* Kursuse lõpetanu oskab saata ja vastu võtta e-posti, lisada kirjale faile, kasutada efektiivselt internetti s.h leida ja kasutada tööturuga seonduvaid teenuseid;

* oskab hallata digipilte ja neid töödelda.

Koolitaja Toomas Pai. Koolitajal on üle 10 aasta IT töö kogemust, muuhulgas on töötanud IT-kasutajatoe valdkonnas riigiasutuses 2,5 aastat, ettevõtjana osutanud IT-abi ettevõtetele ja eraisikutele üle 5 aasta, töötanud IT-arendusjuhina kohalikus omavalitsuses, IT-juht õpetajana kutsekoolis, juhendanud põhikooli robootikaringi ja viinud varasemalt läbi arvuti- ja veebialast koolitust täiskasvanutele. Hetkel täiendab ennast “Telemaatika ja arukad süsteemid” erialal rakenduskõrgharidusõppes TTÜ Tartu Kolledžis.

Koolitus on tasuta!

Vajalik eelregistreerumine hiljemalt 25.veebruar 2021 opistu@gmail.com

Lisainfo: www.opistu.ee

Ene 53301511

arvuti kasutamine. õppekava

KUPLAND

Pane oma mõtted teistpidi käima!

Lüllemäe Rahvaõpistu on üks väike osake Kuplandist. Kupland on spetsiaalselt kaugtööks disainitud maa. Vajad vaheldust, aega omaette olemiseks, uute kontaktide leidmiseks, meeskonnaüritusteks- tule Lüllemäele. Väikesteks koosolekuteks saab kasutada privaatseid  ruume. Meie erilisus seisneb selles, et  siin puuduvad teised külastajad ning muude teenuste tarbijad. Meie juures saate keskenduda oma tööle privaatselt, soovi korral tellida erinevaid käelise tegevuse õpitubasid.

Kaugemalt tulijad leiavad lähedusest  erinevaid majutuskohti ja mitmeid toitlustajaid. Piirkond on väga rikkalik vaatamisväärsuste ja vaba-aja veetmise võimaluste poolest. Sportimisvõimalusi jagub samuti kuhjaga. Suvel saab järvedes ujuda, talvisel ajal kasutada Lüllemäe Suusamaa teenuseid (mäesuusatamine, murdmaasuusatamine, duubitamine), avatud on terviserajad ja OK Juku-Peedu orienteerumisrajad. Lisaks pakuvad lõõgastust Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskuse seiklusrada, vidurada, ronimissein ja lasketiir ning võimalused mängida võrkpalli, rannavollet jne.

Suvel kutsuvad rikkalikud seene- ja marjametsad ja Karula Rahvuspark oma mitmekesise loodusega on avastamist väärt igal aastaajal.

Oleme avatud eelbroneeringute põhjal vastavalt kliendi soovidele vajadusel kasvõi 24/7. Ka nädalavahetustel ja riigipühadel.

Lisainfo: www.kupland.ee

https://kupland.ee/kaugtookohad/lullemae-rahvaopistu

„Tutvu meie kaugtöö keskkonnaga läbi 360-kraadiste piltide: https://kupland.ee/360/lullemae/

kupland_logotype_RGB

Pärgamenttehnika õpituba

24.oktoobril kell 12.00 

Arvatakse, et selline kunstivorm sai alguse Euroopas 15. või 16. sajandil ja esialgu oli see kasutusel religioossetel kaartidel ja ristimistunnistustel. Laialt levinud oli gisee katoliiklaste seas ja hiljem levis see Euroopast Lõuna-Aafrikasse. Trükikunsti leiutamisel küll natuke huvi selle kunstiliigi vastu vähenes, kuid taastus 18. sajandil, kui kaardid muutusid suuremaks, neile lisati sakilisi ääri ja erinevaid taimemotiive. Tänapäeval on selles tehnikas kaunistatud esemete valik laiem – tehakse õnnitluskaarte, detaile kasutatakse karpidel, fotoalbumitel, pakenditel, raamatute järjehoidjatel. See on mõnus ajaviide ja sobib igale vanusele.   
Pärgamendikunsti luuakse pärgamendi paberile, ehkki  oleme harjunud  paberit nimetama kalkaks ja see võiks olla 140-150 grammi paksune. Tööriistasid on kasutusel palju erinevaid. Mustreid ja pitse luuakse voolides, augustades, lõigates ja värvides.  Tänapäeval on erinevatel firmadel valikus mustriplaadid, mille abil on ääretult lihtne erinevaid mustreid luua.   
Loodud mustreid saad sa toonida ja värvida tavaliste pliiatsitega, vesivärvipliiatsitega, vesivärvi markeritega ja akrüülvärvidega.

Koolitaja   Kristel Hippi 

Tegevused: Joonetöö, valgetöö, perforeerimine, lõikamine, värvimine, lihtsama pärgamendist pitsi loomine ja pärgamendi kinnitamine. Praktilise töö käigus saavad selgeks ka pärgamendikunsti alustõed. Koolituse lõpuks valmib üks enda valitud disainiga kaart või kaunistus. Töövahendid juhendaja poolt, kuid vajadusel kaasa võtta prillid või käsitööluup! Võimalus soetada vahendeid ja materjale.

pärgament_1

Osalustasu 10.- . Kohtade arv piiratud! Registreerumine hiljemalt 20.oktoobriks opistu@gmail.com või 53301511

Toetavad Valga Vallavalitsus ja Valgamaa Kultuurkapitali ekspertgrupp

Arvutimaailma avastamas

ARVUTIMAAILMA AVASTAMAS

Koolitus toimub: Lüllemäe Rahvaõpistus
Aeg: 25.10; 01.11; 07.11; 15.11.2020 ja koolituspäevade kestus kell 9.00- 16.15
Maht: 32 tundi

Õppe eesmärk: Koolituse tulemusel on õppijal põhjalikumad teadmised internetikasutamisest, oskab lihtsamate programmide abil koostada dokumente, on teadlik tarkvara võimalustest ning online- suhtlemisest, sotsiaalmeedia võimalustest.

Õpiväljundid:
Koolituse läbinu:
• oskab kasutada arvuti ja nutiseadmega töötamisel õigeid töövõtteid;
• oskab paremini kasutada teksti- ja tabelprogramme;
• on teadlik tarkvara võimalustest;
• oskab kasutada internetiotsingut ja erinevaid programme oma töö- ja igapäevaelu vajadustest lähtuvalt.
• teab ID kaardi ja mobiil- ID abil kasutatavaid teenuseid;

Õppesisu:
Arvutiga seotud mõisted ja arvutiriistvara põhitõed
Internetiotsingu trikid
ID-kaardi abil kasutatavate e-teenuste ülevaade
Suhtlustööriistad ja kaugligipääs arvutisse
Tekstidokumentide koostamine ja vormindamine
Tabelite koostamine ja vormindamine
Tabelarvutuse valemid ja diagrammid
Koostöö dokumentidega pilvekeskkonnas

Koolituse läbiviija on Toomas Pai.  koolitajal on üle 10 aasta IT töö kogemust, muuhulgas on töötanud IT-kasutatoe valdkonnas riigiasutuses 2,5 aastat, ettevõtjana osutanud IT-abi ettevõtetele ja eraisikutele üle 5 aasta, töötanud IT-arendusjuhina kohalikus omavalitsuses, IT-juht õpetajana kutsekoolis, juhendanud põhikooli robootikaringi ja viinud varasemalt läbi kümmekond arvuti- ja veebialast täiskasvanute koolitust. Hetkel täiendab ennast “Telemaatika ja arukad süsteemid” erialal rakenduskõrgharidusõppes TTÜ Tartu Kolledžis.

Nõuded õpingute lõpetamiseks:

Õpingud loetakse lõppenuks, kui õpilane on osalenud õppetöös vähemalt 75 %, sh grupitöödes osalemine ja praktiliste ülesannete lahendamine. Teema loetakse arvestatuks, kui õppija on harjutuse sooritanud positiivselt vastavalt teoreetilises osas antud juhistele (Tekstifaili koostamine ja salvestamine; ID kaardiga faili allkirjastamine; E-postis faili lisamine ja saatmine).

KOOLITUS ON OSALEJATELE TASUTA.
Koolituse läbinutele väljastatakse tunnistus.

Vajalik eelregistreerimine: e-post: opistu@gmail.com; tel 53301511

Kursus viiakse ellu MTÜ Võluvõru projekti „Meie võtmepädevused“ raames (õppekava nimetus „Õpimotivatsiooni kujundamine“).
Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfot projekti kohta leiad ka www. voluvoru.ee